Hiiu 100 tamme park

     Eesti 100 tamme parkide rajamine sai alguse juba 2013. aasta sügisel, mil koolilapsed alustasid tammetõrude korjamisega ning neist puude kasvatamisega. Teame, et suur osa Eesti tammikuid on 8 sajandit kestnud hävitamise tagajärjel peaaegu kadunud. Tammepuit oli mitme sajandi vältel oluline ehitusmaterjal, eriti Vene impeeriumi laevastiku jaoks. Oma osa nõudis veel Peterburi ehitamine. Ka Tartus kasutati tammepalke hoonete vundamentides.

     2015.aastal tegi Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige Kadi Alatalu toonasele Nõmme Linnaosa vanemale Tiit Terikule ettepaneku istutada Hiiule Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kingiks 100 tamme. kohaks pakkus Kadi Alatalu välja Kitsarööpa tee ääre Hiiul. Aga Nõmme Linnaosa Valitsus otsustas istutada sinna kirsipuud. Tuli leida uus koht, milleks sai endise Hiiu jaama kaubarongide laadimise koht Pärnu maantee ääres.  Nõmme Tee Selts tuli ideega kaasa. Keskkonnaameti ja Linnaosa Valitsuse poolt otsustati, et taashaljastamise rahade eest istutatakse Hiiule kitsa võraga püramiid­tammed. Keskkonna­ameti maastiku­arhitekt Kristiina Kupper kujundas toreda sik-saki, et kõik sada tamme ära mahuksid. Lisaks kavandas ta tammerida kaunistama sügisel kirkalt punaseks värvuvad punatammed. OÜ Minu Aed istutas kõrged 3-5 meetrised tammed ning ta vastutab nende hea käekäigu eest kaks aastat.

     Pidulik istutuspäev oli 30. aprillil 2016, pasunakoori, kõnede ja rahvahulgaga kui maha pandi 98 puud. 99. tamm istutati 2017. aastal ja sajas tamm istutatakse 30. aprillil 2018 ehk Eesti Vabariigi juubeliaastal. Saja tamme juurde kavandas Nõmme Tee Selts paigaldada ausamba (hilisem nimetus – monument) Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhuks

     Et ka tuleviku eestlased teaksid, et Nõmme Tee Selts, mitukümmend nõmmelast ja talllinlast, Tallinna Keskkonnaamet ja Nõmme Linnaosa Valitsus rajasid Hiiule Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks saja tammega pargi, kavandas Nõmme Tee Selts parki ka vastavasisulise ausamba. Selleks kogusime raha ümberkaudsetelt elanikelt ja kaugemateltki. Tegime otsuse panna kodumaa tähtpäevaks ja meie kodukoha iluks püsti metallist ausamba. Valisime autoriteks Tallinna linnaruumi kujundajana tuntud disaineri Erkki Vaaderi ja sepp Heigo Jelle. Kavandi kinnitasid ja kiitsid heaks Tallinna linnadisainer Urmas Kaldaru ja linnakujunduse peaspetsialist Tairi Tamme-Amjärv. Ausammas sai nimeks MONUMENT Eesti Vabariik 100, mille avasime 12. novembril, Nõmme linna 90. sünnipäeval.