Nõmme metsad on vähenenud ja hõrenenud, sest hoolimata Tallinna soovist saada Euroopa roheliseks pealinnaks, soosib Linnaplaneerimise Amet ehituslube lausa rohealadele ehk metsa. Värske näide on männimets Kivimäel, kuhu on lisaks mõne aasta eest ehitatud korterelamutele planeeritud veel 12 eramut. Ligi 20 aastat kestnud Nõmme üldplaneeringu koostamisel on olnud vaidlusi, isegi võitlusi ÜPle ehituskeeluga rohealade märkimise nimel. Surve metsa ehitada kestab nii nagu ka  majaomanike surve võtta maha mände  ja teha nö moodsat asendusistutust. Kas elupuud on ikka sobiv asendusistutus Nõmmel? Nõmme teevad Nõmmeks just männikud. Kahjuks on mets  alla andnud Veskimöldres, Laagris ja mujal. Ehitatakse isegi raba servadesse.

     Kaitsmaks Nõmme parke tegi Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) asutajaliige Nõmme Tee Selts ettepaneku võtta Nõmme pargid riikliku kaitse alla. Seltsi ettepanek lähtus AS Infortari survest alustada ostuõigusega saadud metsamaal elamuehitust. Seltsi ettepanek liikus Linnaosa Valitsusest riiklikku protsessi ja  2007. Aasta suvel said 7 Nõmme parki ja parkmetsa maastikukaitseala  eritüübina riikliku kaitse. Riikliku kaitse all on Vabaduse parkmets, Jannseni parkmets, Oravamäe park, Ravila park, Sanatooriumi parkmets, Valdeku parkmets ja Võidu parkmets. Kõik need kaitstavad pargid on üsna suured metsaalad, mida  ilma kaitse alla võtmata ohustaks ehitus-tegevus. Paraku on osutunud tõeks, et isegi riiklik kaitse alati ei kaitse.

     Nõmmel on ka väikseid parke –  Õie park, Kiige park, Ilo park ja Nõmme keskuse park – kaks parki Nõmme jaamahoone kõrval. Päris Nõmme keskuses  juba enne sõda rajatud pargikeses seisab uhkelt rehale toetuv naine – Mare Mikoffi pronksskulptuur.