1. Skip to Menu
  2. Skip to Content
  3. Skip to Footer

Nõmme on metsalinn

Nõmme on metsalinn Nõmme on metsalinn, kus majad on ehitatud metsa ja linn ise on ümbritsetud metsadevööndist. Lõunas p... Loe edasi...

Nõmme ajalugu

Nõmme ajalugu Nõmme rajamine sai alguse Nikolai von Glehn'i algatusel 19.sajandi lõpul. Nõmme arenes ligi poole sa... Loe edasi...

Miljööväärtuslik piirkond

Miljööväärtuslik piirkond Alates 2001. aastast on Tallinnas määritletud kaheksa miljööväärtusliku piirkonda: Kalamaja, Pelguli... Loe edasi...
Previous
Next
  • Nõmme on metsalinn

    Nõmme on metsalinn

  • Nõmme ajalugu

    Nõmme ajalugu

  • Miljööväärtuslik piirkond

    Miljööväärtuslik piirkond

NTS Arvamusfestivalil

 
Nõmme Tee Seltsi esindajad osalesid Arvamusfestivalil 2016 Paides.

Paide arvamusfestival tõestas oma vajalikkust juba esimesel korral. Inimestel on vajadus ja õigus avaldada oma arvamust küsimustes, mis suuremal või väiksemal määral puudutavad meid kõiki.

Eelmise nädalavahetusel oli Paide linnamäel koos ligi kümmetuhat inimest. Reedel oli ilm ilus ja päiseline, laupäeval seevastu sadas kohati lausvihma ja sooja suveilma polnud ollagi. Nii oli see üle kogu Eesti. Aga Paides oli ikkagi koos üle kolme tuhande arvamuse avaldaja, küsija ja vastaja. Meie arutelu oli aga just laupäeval.

Nõmme Tee Selts on 17 aasta jooksul puutunud kokku vastuoludega kohalike, tihti Nõmme põliselanike, Nõmme linnaosavalitsuse ja uusarendajate vahel.  Näiteks nende kinnisvara hind, kodurahu, elu- ja looduskeskkond võivad kohalike arvates saada arendustegevuse käigus ja  tulemusel rikutud. Tihti jääb inimestele mulje, et omavalitsus asub pigem arendajate poolele ning olusid läbi ja lõhki tundvate inimeste teadmisi ei võeta arvesse. Kõik teame, et avalikul arutelul välja toodud kitsaskohad jäävad tihti lahendamata. Mõni ametnik suisa väidab, et sobimatusse kohta, näiteks ärimaale elamu ehitamisel tuleb mõista, et inimene on ju selle maa ostnud. Kes vastutab, et ta on teinud vale ostus, näiteks suurema saapapaari? Nõmme Tee Selts viis Nõmme Paidesse. Kuigi probleemid on sarnased Tallinnas tervikuna - Pirital, Mähel, Viimsis ja üldse üle kogu riigi, siis Nõmme oli meie arutelul näide sellest mis laiemalt mureks.

Meie arutelu toimus Linnaruumi arutelualal ja pealkirjaks panime "Kolmnurk: kohalik elanik - arendaja - omavalitsus".

Asjatundjateks kutsusime Nõmme Halduskogu liikme Indrek Lubergi ja Riigikogu liikme, Nõmmel aastaid linnaosavanemaks olnud Rainer Vakra. Nemad esindasid omavalitsust. Arendajate hulgast tuli arutelule Brave Capitali esindaja Veljo Kuusk. Brave Capital oli arendajana tegev ka Veskimöldres. Sõnavõtuga kohalike nimel esines TTÜ teadur Andres Udal, Nõmme Tee Seltsi rahvale oli toeks ka Ülle Mitt Nõmme Seltside Koostöökojast ja veel teisigi. Kahjuks väitis Tallinna pearhitekt Endrik Mänd, et ei saa osaleda.

Miks on piltlikult kujutades võrdkülgse kolmnurga kolm tippu nagu kohapealne elanikkond -omavalitsus-arendaja niivõd erinevate võimalustega rääkida kaasa arendamisel: hoonete ehitamisel, teede rajamisel? Samas on ju arendus - uute hoonete ja teede rajamine hea, kasulik ja mõistlik. Neid inimesed, kes ei lubaks midagi muuta või uut ehitada tõenäoliselt ju polegi või on vaid käputäis.

Miks on Tallinna linnaosade valitsused ja  halduskogud sisuliselt otsustusõiguseta, kuigi on suuremad enamikust Eesti valdadest?

Miks ei mõelda enne uute elamurajoonide kavandamist kõigepealt läbi uute inimeste võimalused näiteks Vana-Pääskülast Tallinna pääseda? Või samamoodi Viimsist? Ehk siis, miks ennem ehitatakse majad ja alles siis mõeldakse liiklusele?

Miks koostatakse Nõmme Üldplaneeringut juba 15ndat aastat?

Miks antakse raielubasid liiga kergekäeliselt?

Miks kavandatakse Nõmmele suurte korterelamute ehitamist, näiteks Pääsküla tühermaale? Kuidas saavad tulevased elanikud sealt linna, kui nii Pärnu maantee, aga ka Vabaduse puiestee läbilaskevõime on praegu juba piiri peal?

Ja nii edasi ja nii edasi .....

Arutelu vaim oli sõbralik, aga siiski jäi elanike esindajatel süda kohati valutama. Väideti, et näiteks Veskimöldres, kus arendajale anti omal ajal voli kogu mets maha võtta, olevat mets suures osas alles. Kas see ikka nii on ja kui metsane see Veskimöldre ikka on? Ja miks see luba tookord anti?

Endiselt ei saa rahvas aru, miks peaks reserveerima Harku metsas maa teeks, mida ei ehitata. Paari aasta eest ühe Linnaplaneerimisameti ametniku poolt toodud väide, et maa teeks tuleb reserveerida juhuks, kui keegi 200 aasta pärast tahab sinna tee ehitada, on ju suisa naljakas.

Kindlasti võiks samadel teemadel rääkida tihedamini ka meil kodus Nõmmel. Paraku oleme kogenud, et niinimetatud rahvakoosolekud lähevad laadaks kätte. Kuidas luua toimiv võrdkülgne kolmnurk, mille tippude arvamus loeks võrdselt, seda asjatundlikel alustel? Sest muidu poleks ju võrdkülgset kolmnurka.

Kadi Alatalu
IV Paide Arvamusfestivali Linnaruumi aruteluala teema "Kolmnurk: kohalik elanik - arendaja - omavalitsus" moderaator