1. Skip to Menu
  2. Skip to Content
  3. Skip to Footer

Uudised 2016

100 tamme pargi monumendi avamine

 
Nõmme Tee Selts kutsub nõmmekaid
nõmmelaste annetustega rajatud
100 TAMME PARGI
monumendi avamisele
12. novembril 2016 kell 11 Hiiule
Pärnu maantee ja Vääna tänava ristmiku läheduses
ja tänab kõiki annetajaid.


Monumendi avamine tähistab Nõmme Tee Seltsi algatusel
Hiiule rajatud 100 TAMME PARGI valmimist,
millega märgime ära Eesti Vabariigi 100. aastapäeva 2018. aastal.
Monumendi avamine aastal 2016 on ka pühendus
90 aasta möödumisele Nõmmele linnaõiguste andmisest.
 
Puud Hiiu 100 Tamme Parki istutasid Nõmme Linnaosa Valitsus
ja Tallinna Keskkonnaamet käesoleva aasta kevadel.

 

Nõmme Tee Selts kutsub nõmmekaid osalema
monumendi avamisele järgneval konverentsil
"Nikolai von Glehn 175"
12. novembril 2016 kell 14 Nõmme Kutuurikeskuses.

Kõik huvilised on oodatud.
Täpsemat informatsiooni konverentsi kohta leiate
alljärgnevas konverentsi uudises.

 

 

Konverents "Nikolai von Glehn 175"

 

Nõmme Tee Selts

 korraldab

Nõmme Kultuurikeskuses
Turu plats 2
12. novembril 2016 (laupäev) algusega kell 14.00


konverentsi


NIKOLAI VON GLEHN 175
__________________________________________________

 Kavas on järgmised ettekanded:

1. Nõmmest täna.
    Tiit Terik, Nõmme linnaosa vanem

2. Niolai von Glehn - Nõmme rajaja.
    Leo Lõhmus, ajaloolane, Nõmme ajaloo uurija

3. Kuidas võrrelda Nikolai von Glehni ja kataloonia kunstniku
    Antoni Gaudi loomingut?

    Kadri Viires, kultuuriloolane

4. Glehni pargikompleksi kui riikliku mälestise seisund
    aastatel 2015-2016
.

    Kadi Alatalu, ajakirjanik, Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige

 
Kõik huvilised on oodatud. Osavõtt on tasuta.

 

 

 

In memoriam - Enn Kareda

 

Nõmme Tee Selts jättis hüvasti Seltsi asutajaliikme Enn Karedaga.

Enn oli üks neid, kes asus otsustavalt vastu Tallinna Linnavalitsuse ja sealhulgas Nõmme Linnaosa Valitsuse väga vaenulikule plaanile ehitada Mustamäe kaldapealsele ümbersõidutee. Selline Tallinna ühte ilusamaisse männimetsa rajatav tee Vana-Mustamäe tänava kõrvale oleks hävitanud metsa, kuid poleks parandanud liiklusolusid Nõmme ja Hiiu vahel. Koos 1999. aastal mõttekaaslastega asutatud Nõmme Tee Seltsist oli ka Enn Kareda eesmärk säästa metsa ja peatada tee ehitamise plaan.
Pidades silmas kohaliku omavalitsuse seaduses antud võimalust, mis tagas 1% elanikkonnast õiguse peatada kohaliku omavalitsuse algatus, kogusid NTS liikmed umbkaudu 4000 kodaniku allkirjad, et tee ehitamise plaan nurjata. Kui see ei aidanud, siis oli Enn üks neist, kes tegi ettepaneku algatada Nõmme-Mustamäe maastikukaitse ala moodustamine. Seaduslik protsess oli pikk, aga lõppes Nõmme Tee Seltsi võiduga.

Enn oli hea ja ettevõtlik mõttekaaslane, tark ja mõjukas Nõmme Tee Seltsi asutajaliige.

 

 

NTS Arvamusfestivalil

 
Nõmme Tee Seltsi esindajad osalesid Arvamusfestivalil 2016 Paides.

Paide arvamusfestival tõestas oma vajalikkust juba esimesel korral. Inimestel on vajadus ja õigus avaldada oma arvamust küsimustes, mis suuremal või väiksemal määral puudutavad meid kõiki.

Eelmise nädalavahetusel oli Paide linnamäel koos ligi kümmetuhat inimest. Reedel oli ilm ilus ja päiseline, laupäeval seevastu sadas kohati lausvihma ja sooja suveilma polnud ollagi. Nii oli see üle kogu Eesti. Aga Paides oli ikkagi koos üle kolme tuhande arvamuse avaldaja, küsija ja vastaja. Meie arutelu oli aga just laupäeval.

Nõmme Tee Selts on 17 aasta jooksul puutunud kokku vastuoludega kohalike, tihti Nõmme põliselanike, Nõmme linnaosavalitsuse ja uusarendajate vahel.  Näiteks nende kinnisvara hind, kodurahu, elu- ja looduskeskkond võivad kohalike arvates saada arendustegevuse käigus ja  tulemusel rikutud. Tihti jääb inimestele mulje, et omavalitsus asub pigem arendajate poolele ning olusid läbi ja lõhki tundvate inimeste teadmisi ei võeta arvesse. Kõik teame, et avalikul arutelul välja toodud kitsaskohad jäävad tihti lahendamata. Mõni ametnik suisa väidab, et sobimatusse kohta, näiteks ärimaale elamu ehitamisel tuleb mõista, et inimene on ju selle maa ostnud. Kes vastutab, et ta on teinud vale ostus, näiteks suurema saapapaari? Nõmme Tee Selts viis Nõmme Paidesse. Kuigi probleemid on sarnased Tallinnas tervikuna - Pirital, Mähel, Viimsis ja üldse üle kogu riigi, siis Nõmme oli meie arutelul näide sellest mis laiemalt mureks.

Meie arutelu toimus Linnaruumi arutelualal ja pealkirjaks panime "Kolmnurk: kohalik elanik - arendaja - omavalitsus".

Asjatundjateks kutsusime Nõmme Halduskogu liikme Indrek Lubergi ja Riigikogu liikme, Nõmmel aastaid linnaosavanemaks olnud Rainer Vakra. Nemad esindasid omavalitsust. Arendajate hulgast tuli arutelule Brave Capitali esindaja Veljo Kuusk. Brave Capital oli arendajana tegev ka Veskimöldres. Sõnavõtuga kohalike nimel esines TTÜ teadur Andres Udal, Nõmme Tee Seltsi rahvale oli toeks ka Ülle Mitt Nõmme Seltside Koostöökojast ja veel teisigi. Kahjuks väitis Tallinna pearhitekt Endrik Mänd, et ei saa osaleda.

Miks on piltlikult kujutades võrdkülgse kolmnurga kolm tippu nagu kohapealne elanikkond -omavalitsus-arendaja niivõd erinevate võimalustega rääkida kaasa arendamisel: hoonete ehitamisel, teede rajamisel? Samas on ju arendus - uute hoonete ja teede rajamine hea, kasulik ja mõistlik. Neid inimesed, kes ei lubaks midagi muuta või uut ehitada tõenäoliselt ju polegi või on vaid käputäis.

Miks on Tallinna linnaosade valitsused ja  halduskogud sisuliselt otsustusõiguseta, kuigi on suuremad enamikust Eesti valdadest?

Miks ei mõelda enne uute elamurajoonide kavandamist kõigepealt läbi uute inimeste võimalused näiteks Vana-Pääskülast Tallinna pääseda? Või samamoodi Viimsist? Ehk siis, miks ennem ehitatakse majad ja alles siis mõeldakse liiklusele?

Miks koostatakse Nõmme Üldplaneeringut juba 15ndat aastat?

Miks antakse raielubasid liiga kergekäeliselt?

Miks kavandatakse Nõmmele suurte korterelamute ehitamist, näiteks Pääsküla tühermaale? Kuidas saavad tulevased elanikud sealt linna, kui nii Pärnu maantee, aga ka Vabaduse puiestee läbilaskevõime on praegu juba piiri peal?

Ja nii edasi ja nii edasi .....

Arutelu vaim oli sõbralik, aga siiski jäi elanike esindajatel süda kohati valutama. Väideti, et näiteks Veskimöldres, kus arendajale anti omal ajal voli kogu mets maha võtta, olevat mets suures osas alles. Kas see ikka nii on ja kui metsane see Veskimöldre ikka on? Ja miks see luba tookord anti?

Endiselt ei saa rahvas aru, miks peaks reserveerima Harku metsas maa teeks, mida ei ehitata. Paari aasta eest ühe Linnaplaneerimisameti ametniku poolt toodud väide, et maa teeks tuleb reserveerida juhuks, kui keegi 200 aasta pärast tahab sinna tee ehitada, on ju suisa naljakas.

Kindlasti võiks samadel teemadel rääkida tihedamini ka meil kodus Nõmmel. Paraku oleme kogenud, et niinimetatud rahvakoosolekud lähevad laadaks kätte. Kuidas luua toimiv võrdkülgne kolmnurk, mille tippude arvamus loeks võrdselt, seda asjatundlikel alustel? Sest muidu poleks ju võrdkülgset kolmnurka.

Kadi Alatalu
IV Paide Arvamusfestivali Linnaruumi aruteluala teema "Kolmnurk: kohalik elanik - arendaja - omavalitsus" moderaator

 

 

Nicolai von Glehn - 175

 

Laupäeval, 16. juulil 2016

tähistame Nõmme asutaja

Nicolai von Glehn'i

175. sünniaastapäeva.

 

Nõmme seltside poolt korraldatakse selle puhul järgmised üritused:

10.00  Nõmme seltside pärja panek Nicolai von Glehn'i sünnikohta Jälgimäel;
12.00  Nõmme seltside piknik Glehni pargis
             (võimaluse korral koos lossi külastamisega);
14.30  Lillede asetamine Nicolai von Glehni monumendi jalamile;
15.00  Sõnavõtud, slaidiprogramm, ja Lembit Teinbas'i raamatu esitlus
             Von Glehn'i pubis (koos kohvilauaga).

 

Informatsioon Nõmme Koduloohuviliste Koja facebookilehel:
https://et-ee.facebook.com/nommekoda